Tammed kodumaale

 Ülo Eriku mälestused
 

Järvamaa metsamajandi direktoriks oli määratud Ivan Lunin, endine NKVD ohvitser. Ta puhastas kõik metskonnad eestiaegsetest metsavahtidest, metsnikest ja metsaülematest, kuna need olevat metsavendade, tema kõnepruugis "bandiitide" käsilased.

1949.aastal tuli ministeeriumist korraldus korjata hiigelkogus tammetõrusid Venemaa steppide põllukaitsevööndite rajamise  jaoks. Ei saa öelda,et tammetõrusid ei olnud,oli küll,aga vähe. Paari päeva pärast suurendati plaan veel kahekordseks.

Iga päev tuli anda aru ministeeriumile ülesande täitmisest.Lunin kärkis metsaülematega, olevat väga austav selline stalinliku looduse ümberkujundamise plaanile kaasaaitamine ja olgu aga olla ! Tema kabinetist kostus  arvelaua klõbinat,lõi kokku, kui palju on kogutud”zoludei!” Ise ütles ,et “solsaraa,” nii paistis meile,arvasime,et see võis vist olla “sobstvenna govarja” ehk umbes –üldiselt öeldes.

Metsamajandil oli üks saksa sõjaväe trofeeveoauto”Opel”. Seda käsutas  ainult direktor. Nii siis kutsus Lunin insener Aleksander Rootsi kaasa , kes oskas hästi vene keelt ja sõitsid Purdi metskonna juures olevasse parki. Seal tulid nad autost välja ja nüüd soovis metsamajandi direktor näha, mismoodi näeb välja tamm ja selle tõru! Roots viibanud käega sinna,kus kõrvuti kasvasid vaher ja tamm. Lunin läks vahtra juurde ja ütles, et näidaku, kus siin tõrud on. Nüüd siis juhatatud ta tamme juurde ja näinud esimest korda ka tammetõru. Neid olnud väga vähe, kuid  tsekisti tõsidusega maininud ta, et tuleb üles otsida kõik tammed metsamajandis ja ära korjata viimane kui üks tõru.

 Plaan siiski täideti, sest Väätsa metskonna abimetsaülem Tamm(!) suutis, nagu ta ise ütles, kokku ajada üle tonni tõrusid. Ja kas nüüd arvate, et Eesti tammikutest korjatud tõrudest kasvatatud  puud sirguvad Venemaal või? Sinna ei saadetud ühtegi tõru, suur osa nendest läks lihtsalt  hukka, väiksest osast tehti tammetõrukohvi ja külvatud tõrudest kasvab veel praegugi tammesid mahajäetud taimeaedades. Ei saanudki  me kahjuks osa võtta sellest hiiglaslikust plaanist!

 

Muide, keskkomitee tellimusel valmis tol ajal ka suur maal,  mida levitati kõikjal NL-us.Seal kummardus Jossif Stalin stepialade kaardi kohal, kus oli selgesti näha, kuidas tema algatusel saadakse jagu “suhhoveidest” ja muudest pahadest asjadest põllukaitseribade abil. Suure juhi kõrval oli loomulikult kogu poliitböroo eesotsas tema parima sõbra Lavrenti Beriaga.

Mind saadeti 1956.a. Moskva oblastis asuvasse kursuste baasi ”Võsshije Lesnõje Kurssõ” üheks kuuks ja seal oli see hiigelmaal suure saali esikus. Beriat maalil enam polnud, oli üle värvitud! Teised kursandid, keda oli kogu “suurelt kodumaalt,” vaatasid seda asja ja üks metsanduse kõrge ametnik Kurski oblastist lausus- meil Beriat ära ei värvitud, vaid lõigati vaheda noaga maalist välja! Nii aeti tollal asju

Kirja pani Lembitu Twerdianski